Meie pere käis taaskord fotograafi kaamera ees poseerimas. On saanud juba väikeseks traditsiooniks, et iga 3 aasta järel ühel ilusal suvisel päeval me ennast veidi üles lööme ja jäädvustame, kuidas me kasvanud ning kosunud ikka oleme :D Eelmisel korral käisime me Kuressaare lossihoovis ning justkui ajast tagasi rändasime. Seekord jäädvustasime viimaseid lapsepõlve värvide mängu, sest järgmisel korral on meie peres juba teismeline :)
Õmblesin endale ja piigale lapiseelikud, kasutades kõiki neid kanga jääke, mis meil aastatega kogunenud oli. Esialgne plaan oli teha endale maani seelik ja Helenale põlvedeni. Kahjuks jäi mul oma maani seeliku valmimisest puudu 324 puuvillast riidelappi ja tuli plaanid ümber teha. Ehk teisisõnu - Helenale sai minu pooliku seeliku ja mina sain neiu põlvedeni seeliku. Hea kohe, et ma Helena seeliku eriti suure krookega tegine :D Nii mahtus minulegi selga, kui veidi pikema kummi sisse ajasin!!!
Oma suurele ja väikesele mehele õmblesin ma suvised põlvpüksid. Mõlemate põhilõiked said välja lõigatud pruunist puuvillasest kangast. Taskud ja muud ilu-detailid aga kangast, mida võib ka meie seelikutest leida. Poja puhul kasutasin siis rohelist valgete täpidega ja mehekese puhul roosat valgete täpidega. Pükste sääred ääristasin sama tooni kantpaelaga nagu ääristasin minu ja piiga seelikute ääred :)
Selline seekordne pildistamine siis oligi. Äärmiselt lõbus, meeletult värvi küllane ja pööraselt mänguline :D
Abikaasa pükste lõige: Burda 4/2007
Ja meie võrratu fotograaf Mari Pukk
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar