Kardinad

Selle aasta kõige esimene tegu oli kaua igatsetud elutoa kardinate õmblemine. Kui nüüd vaadata, siis polnud teab mis raske õmblus saavutus. Aga kõige pealt oli vaja uut tapeeti ja värsket värvi ning sellegi ära tegemine võttis aega. Ja peale hakkamist, et mõõdaks ära, ostaks kanga ning istuks õmblusmasina taha. Nüüd aga lõpuks on nad valmis :D ja ma võin endale pika pai teha. 

Said nad siis sellised laest maani ja seinast seina. Ei mingeid suuri volange ja mitmeid kihte. Hästi lihtsad ning värvilt loodusvalged. See mu number 1 lemmikvärv paljude lemmikute seast ning oma kodu sisustamiselt rohkelt kasutatav toon :D

Loodan, et see aasta on mul käsitöö tegemistes palju viljakam kui eelmine. Ehk õnnestub mõned poolikud ja kaua igatsetud projektid lõpetada ning mis kõige olulisem, ehk suudan mõned eelmise aastal tehtud õmblustööd ka teile üles jäädvustada. Mul mõned seelikud ja kleidid ootavad meeldivaid pildisessioone ;)

Kutsed

Meie preilil tuleb varsti sünnipäev. Nõnda meisterdasime temaga koos kutseid. Või siis õigem on öelda, et Helena disainis ja mina tegin esimese teostuse ning tema hiljem järgis. 

Paistab, et ühe rohkem tuleb meie peres neid käsitöö tegemisi, mida ma tütrega juba koos teeme. Tore kohe, et emme tegemiste vastu huvi tuntakse :D

Tutimüts

Mu mitte enam nii väike piiga soovis, et emme teeks talle tutimütsi. Müts pidi olema punane ja hästi suure valge tutiga. Ja selline ta sai :D

PS: mütsile tuti tegi Helena ise ;)

Lõng: Morbidone merino - punast kulus 1,5 tokki ja valget pool tokki

Vardad nr 3

Miniatuuride lainel

Tavaliselt ma ei armasta teha üha uuesti ja uuesti ühesuguseid või isegi sarnaseid asju. No lihtsalt ei meeldi - igav hakkab :D Aga miniatuuridega on lood teised. Neid võiks ma teha iga päev ja piisavalt sarnaseid, et neid jaguks vähemalt tervele lasteaia täie piigadele. Ja ma ei liialda :D Meie Barbiedel, Pollydel ja kõigil teistel nukumaja elanikel on juba upputus. Enam ei peeta väikeseid perekondlike olemisi köögilaua taga,  vaid kogukonna olemisi kohaliku vaiba peal :D Ok! Vast päris nii hull ka ei ole, et uputus, sest osad asjad kipuvad ära kaduma :P -  ju meie maja "Laenajatel" on hea maitse :D

Aga see siiski ei vähenda tõdemust, et mul meeldib neid teha. Ehk on põhjuseks, et ega nad tegelikult ei tule alati samasugused välja. Ja pideval voolimisel saab järjest realistlikumaid tulemusi :D Vähemalt ma loodan seda :)

Oma viimase katsumusena voolisin ühe väikese teeserviisi (võis siis kohviserviisi) ja lõunasöögi nõud (taldrikud, vaagnad ja kruusid). Lisaks veel muffinivormi (pildil küll üks aga valmis 2), kaks torti ja rullbiskviiti. Siis veel 6 kreemisaia, 6 moosisaia, 6 sarvesaia ja 6 mustikamuffinit. 3 pikka saia ja ühe kakukese ning 2 õunapirukat ja ühe mustikapiruka. Sai vist kõik?

Aga eks tuleb lisa, sest polümeersavi veel laual laiali ja üks lõunaserviis vajab kaunistamist.

Ühe kleidi uus nägu

 Tõenäoliselt igal abielunaisel on olemas vähemalt üks kleit, mis peale esimest kandmist kappi seisma jääb. See ilus valge ja enamasti maani ulatuv kleidike on viimane võimalus avalikult printsessi mängida :D Minu tagasihoidlik iludus sai kapis seista 10 aastat ja siis - hoolimata, et mind prooviti ümber veenda - lõin käärid sisse ja harutasin üles ;)

Ametlikult alustasin ju kleidi harutamist aasta tagasi, kui õmblesin Helenale lillat kleiti. Seekord harutasin kleidilt lahti pärlitega ilupaela, mis sobis Helena kleidile suurepäraselt. Keidi harutamist alustasin aga juuni lõpust - umbes 2 nädalat enne tähtaega aga see mõtte on mu peas juba paar aastat mõlkunud. Ausalt öelda ma pelgasin seda tööd väga - ei tahtnud kleiti rikkuda aga õmbleja leidmine ka hästi ei õnnestunud. Pärast selle blogi lugemist (apracticalwedding.com) aga oli minus piisavalt julgust, et see ise käsile võtta. Ja nii ma siis seda tegin. Kõige pealt eraldasin ülemise osa alumisest osast ja seejärel ülemine osa lõigeteks ning uued lõiked peale jne. Kuna ma ise veel lõikeid teha ei oska, siis kasutasin ma "burda" abi. Kasutasin siis Burdat 12/2007 (kleidi ülemine osa jaoks) ja 6/2008 (õlapaelade jaoks). Lisaks olemasolevale materjalile kasutasin veel lillat pitsi ja kahepoolset atlaspaela. Lisaks kleidi ümber õmblemisele, meisterdasin ka Helenale peavõru, milleks kasutasin loodusvalget kahepoolset atlaspaela, swarovski kristalle ja minu kleidi ilupaelakest. Tulemus on/oli igatahes super :D 

Aga miks kõik see vaev? :D Ikka selleks ju, et tähistada meie - minu ja Priidu - 10. pulma-aastapäeva. Ja pole parimat tähistamise viisi, kui võtta ühendust meie pere fotograafiga ja lasta seda päevakest jäädvustada. Mari Pukk on meid ennegi pildistanud ja see oli väga tore kogemus, et esimene kellele me endid usaldame on just tema. Tema tegemisis, tööd ja hobi saate vaadata siit - www.marifoto.ee. 

 

 Ja amatööride pildid minu ja Helena võluvatest alusseelikutest ;) 

Minu soeng on tehtud Ilupesa juuksuri poolt ja meik Triin Kaasik. Minu ja Helena kimbud ning poiste rinnaroosid aga tehti LilleLaekas. See oli väga tore päev. Uskumatu, 10 aastat juba abielunaine :D

Maani ja lilleline

Minu üks lemmikumaid kangapoode on Solveig (teine on Kangas ja Nööp). Sealt olen ma nii mõnegi äärmiselt kauni kanga saanud (mis on ka väga kvaliteetsed olnud), millest on tõeliselt jumalik rõivaese valminud. Seekord läksin ma sinna mõttega, et ma tahan endale hästi lendlevat maani seelikut, millel oleks võluv muster. Ja see sifoonist lillemustriline kangas jäi mulle silma. Ja seelik minu selle suve eriline lemmik :D

Kaks tilka vett

Oma roosast seelikust vaimustusse läinud, otsustasin veel ühe seeliku õmmelda - või siis pigem kaks. Ühe mulle ja ühe Helenale :D Kuid nende vallatute suveliste puhul oleks pidanud enne vähemalt 10 korda enne mõõtma ja alles siis lõikama. Ma aga surasin esimese hooga kohe lõikama ning lõpuks sai minu seelik pea 5 cm lühem kui roosa seelik, sest kangast lihtsalt ei jätkunud :D Kasutasin siis Abakhanist ostetud kaaluga kirjut puuvillast riiet ja koduseid voodririide jääke.

Roosa iludus ;)

Vahel on nii, et väga lihtsa lõikega riideese võib olla eriti võluv ja vallatu. Õmblesin endale kevade ootuses vallatult lühikese seeliku ja seda ilma igasuguse lõike või õpetuseta :D Oli vaid tahtmine ja idee teha seelik, mis oleks väga naiselik. Soetasin kaalukanga Tartust Abakhani poest ning kodust leidsin oma suurest kangavarudest sobiva roosa voodririide. Ja selline ta sai ;)

Ja mis eriti vahva selle seeliku juures on! Kui seeliku oli valmis õmmeldud ja paar korda seljaski olnud, siis avastasin, et säärase lõikega seelik on see hooaeg "IN" :D

Lopsaka lõõtsvarrukaga pluus

Vahel mulle meeldib proovida teha midagi sellist, mis esialgu tundub suht võimatu või raske. Üheks selliseks tegevuseks on minu jaoks trikotaaž riidest rõivaste õmblemine. Siiski ei saanud ma oma mõttest välja mõttet, et mul võiks kapis olla just selline pluus nagu on Käsitöö 2010 talve ajakirjas. Kui aga kord on soov juba tekkinud, siis tuleb oma soovid teostada. Või vähemalt proovida :) Leidsin sobiva kanga Kangadzunglist ja alustasin projektiga. Imede kombel edenes asi jõudsalt ja ilma suuremate üles harutamistega (kahjuks küll mitte täiesti ilma harutamiseta) sain ta valmis. 

Lisaks tegin juurde prossi - lihtsa musta lipsu, mille idee pärineb samast ajakirjast. Tulemus on super aga kui peaksin kunagi uuesti samat lõiget kasutama, siis lisaksin puusile 10 cm pikkust juurde - minu jaoks jäi veidi lühikeseks. Aga samas oma lemmik seelikuga kandes on isegi hea, et väga pikk pluus pole :D

Lilleneiu kleit ja 2 kikilipsu

Meie perel on olnud au olla 5 aasta jookul juba kuues pulmas. Kui enmasti oleme olnud vaid nn külalisete rollis, siis see aasta paluti Helenat lilleneiuks. Ja see tähendas ühte väga uhket printsessilikku kleiti :D Kuna pruudil polnud kindlat värvi soovi, siis valisime Helenaga lilla satiini kleidiriideks ja lilla tülli alusseelikuks. Kleidi ülemise osa lõike võtsime Ottobre design 3/2008 ning lisasime juurde samast ajakirjast varukad. Seeliku osa on volditud. Alusseelik on tehtud pettiskirt seeliku õppetuse järgi aga minu seeliku puhul oli lõpp tulemuseks 8 kihti :P Võin öelda, et alusseeliku jaoks kulus 11,2 m tülli ja 47  m atlaspaela ning hunniku väikeseid valgeid pärleid.

Kleidile kaunistuseks lisasin, enda pulmakleidilt lahti arutatud, valgetest pärlitest ilupaela ning selja taha tegime, lehvi sidumiseks, samast riidest paelad. Alusseeliku äärde tikkisime iga 2 cm tagant ühe väikese valge pärli. Tulemus tuli muljet avaldav isegi minu jaoks ja jubedal kombel oleks seda kleiti ise kanda tahtnud :D

Lisaks kleidile tegin ma ka kaks kikilipsu. Ühe oma pojale ja teise väikesele sugulasele. Nõnda moodustasid kolm väikest sugulast komplekti :D

Meie pere tiaara

Kui ma väike tüdruk olin, siis oli see minu jaoks kõige kaunim asi maailmas. Alati kui sain, võtsin ma ta ja proovisin pähe ning mängisin, kuni tuli ta jälle omale kohale tagasi panna. Siis saabus päev, kui ma sain seda kanda terve päev - olles lilleneiu :) Ma tundsin suurt uhkust ja mul oli tunne, et olen kõige kaunim. Nüüd, kui minu lilleneiu ametist on üle 20 aasta möödas, tegi seda sama minu särasilmne piiga. Ta kandis minu ema pulma tiaarat samasuguse uhkusega nagu mina :D 

Aga enne seda, kui Helena tiaarat kanda sai. Tuli minul talle uus hingamine anda. Olles 38 aastat vana ja üle elanud minu tuhanded pähe proovimised, siis oli talle seda hädasti vaja. Tiaara põhikonstrutsioonis olev traat oli nii hapraks muutunud, et piisas vaid kergest puudutusest, kui ta lagunema hakkas. Õnneks alumine osa, mis ümber võru oli põimitud, oli tehtud illusioon-niidiga ja ma pidin lammutama vaid traadist tehtud osa. Pärast arvutusi ja vana mustri üles joonistamist, tuli tõdeda, et täielikust taastamisest puudus 22 pärlit. Seetõttu õnnestus mul originaalina taastada tiaara alumised kaared, kuid ülemised kaared tuli uuesti disainida. Selleks sai juurde ostetud swaroski kristalle (34 tk), mis kahjuks olid küll teist suguse lõikega ja värviga kui originaalid aga sobisid suurepäraselt :)

Kleidike

Kunagi üheks lasteaia peoks sai Helenale kleit õmmeldud. Selle valmimisega oli nii-nii kiire, et tol hetkel pidin loobuma voodri külge õmblemisest. Nii püsisi kleit kuni Saaremaa Ooperipäevadeni, kuhu piiga koos oma vanaemaga balletti vaatama läks. Nõnda võtsin enne suurt sündmust kleidi uuesti käsile ja lõpetasin oma pooliku töö :D

Pöide kihelkonna kirivöö

 Nii hea on jälle midagi taaskord valmis saada. Aga nüüd on mul eriti uhke tunne, sest ma sain valmis oma kaua tehtud kaunikese. Noh tegelikult polegi seda väga kaua tehtud. Aktiivset kudumist oli natuke rohkem kui nädal aga oodanud ja seisnud on ta umbes poolteist aastat. Miks? :D Oh see on pikk ja keeruline jutt - peamised põhjused oli halb lõime loomine, mis võttis huvi kududa ja õpingute jätkumine ülikoolis. Nüüd aga tegin ta lõpuni :D

Valmis siis Pöide kihelkonna kirivöö. Pikkust 289 cm ilma narmastega, kui aga narmad sisse arvestada siis 319 cm. Laiust tuli 5,6 cm.

 Vöö muster pärineb Saaremaa muuseumi museaalilt. Originaalis on vöö 134 cm pikk ja 7,5 cm lai. Erinevalt minu koopiast on originaalis kasutatud lõimeks helesinist või hallikassinist linast. Vöö orienteeruv vanus võib olla u 100 aastat. Kahjuks puuduvad täpsed andmed selle kohata ja samuti ka selle kohta, kes ta kudus ja millisest talust/perest vöö pärit.

Aga igal juhul võin enda üle uhke olla. Esiteks, et sain valmis oma esimese Pöide kirivööga, mille muster pole eriti kerge, ja teiseks, et andsin elu vanale mustrile, mida vast keegi pole juba pikka aega kandnud :D

Valge kui lumi ...

Aasta algul võtsin vardad kätte ja kudusin endale mütsi ja sinna juurde sobivad käpikud. Mütsi muster pärineb Käsitöö sügis 2009, mida ma natuke kohendasin enda pea järgi :D Mina olen tulemusega rahul.

Suurte ja väikeste kleidid

Täiendasin oma tütre nukuriiete varu ja heegeldasin mõned kleidid :D Proovisin teha 3 pisikest kleiti Helena nukupiigadele, kelle garderoob pole just väga laialdane. Seejärel heegeldasin naiseliku helelilla kleidi pidulikeks juhtudeks nagu uue galerii avamine :D Kleidile on selja taha heegeldatud ka volang ning seljal on nööpideks lillakad pärlid, mis on äärmiselt efektsed (vaata lisa pilte galeriist). Sellekorra viimase kleidi puhul kasutasin ära minu lapsepõlve paelad, mida ema mulle ikka juustesse sidus :) Kleit on ise inspiratsiooni saanud ühest minu lapsepõlve aegsest Barbie kleidist, mille pihaosa oli punane ja seelikuosa ning varrukad olid valge põhjaga punaste südamestega riidest. Mina siis heegeldasin kleidi ülemise osa punasest heegelniidist ja õmblesin seelikuosaks oma vana paela.

Roosa ja must

Pildi järgi võiks ju arvata, et valmistun kevadeks ja suveks :D Aga päris nii see ikkagi pole. Nimelt sain valmis selle aasta esimese katsikukingitusega. Seekord heegeldasin papude asemel mütsikese, sest paar aastat tagasi sai kingitud sama pere esiklapsele ühed armsad roosad papukesed. Mõtlesin, et neist saaks äärmiselt isikupärane komplekt :P

Kasutasin siis samat roosat heegelniiti (kahju ainult, et ma nii ilusaid pilte teha ei oska, et värvid ka kõik paigas oleks), mida papudegi puhul ning lillekese muster on ka sama. Pärliteks kasutasin plastikpärleid, et nad mütsi äärt raskeks ei muudaks. 

Nukunõud

Juhtus nii, et kui maal nukumaja köök valmis sai. Rändasid kõik olemas olevad nukunõud kööki ning nõnda jäid kodused riiulid õige tühjaks ja kurvaks. Seega lubasin oma piigale, et ma teen talle koju uued, et ta ei peaks nõusi edasi-tagasi vedama (mis suurendaks kadumise tõenäosust :D). Nii valmisidki potid-pannid, keedukann ja lõikelaud. Sinna juurde mõõdunõu ning visplist kulbini. 

 Söögilauale supikausid, praetaldrikud, väiksed taldrikud kuhu lisandus vaagen ja väiksem kauss ning kuus tassi.

 Lisaks punase valge mummulised piimakann, suhkrutoos, võitoos, väiksem vaagen ja kauss. Kärbseseene stiilis jahu-, soola- ja kaneelipurk. Suhkrutoosi pistsime lusika ning võinugagi ei puudu.

 Kui juba portselan olemas, siis tuli ka natuke "klaasi" lisada. Valmisid morssikann ja klaasid, pokaalid ning magustoidu kaussid.

Kuna Helena on mul juba õige suur tüdruk, siis meisterdasin talle ka toiduaineid. Lisaks võileibadele, saiale ja leivale, muffinitele ning jäätisele valmisid šokolaaditahvlid, suitsuvorst, kartulid ja grillvorstid. Kui võileiva materjal ja või on kindlalt kinnitatud, siis puuviljad on seekord täiesti lahtised. Nõnda saab kaussi just seda puuvilja (olgu see siis banaanid, õunad, apelsinid, sidrun või viinamarjad) panna, milleks tuju on.

Eilseid voolimisi hommikul ahju pistes, koostasin mina juba nimekirja mida kõike veel vaja teha oleks. Oh kuidas mulle meeldib see nikerdamine. Peab vaid paremad abivahendid muretsema ja veel peenemad pintslid, siis saaks proovida peenemat maalimist nõudele :D

Nukumaja köök

Nende remontidega on ikka nii, et kipuvad venima. Eks seda juhtub ka meie nukumajas :D Aga kui sääste on piisavalt ja puhkus lõppemas, saab valmis ka nukumaja köök :P Mis siis tehtud sai? Akna ette heegeldasime punased kardinad. Köögimööbel sai valitud 12 sahtli ja kahe kapiga ning seinariiuliga. Eritellimusel sai tehtud kuldne pliit ja tõmbekapp ning peale kauba kuldne nõudekuivatusrest riiulile. Pliidi juurde seinale sai kinnitatud väikene nagi, kuhu võib riputada pajalapidest kulbini välja :) Kraanikaussi ja kraani värviks sai valitud valge, et tasakaalustada punast ja rohelist. 

Külmkapp on küll hõbedane aga olemas on ka sügavkülm, kuhu jäätist panna. Ei puudu meie nukumaja köögist ka korralik söögilaud ja neli tooli. Samuti sai köök täiendust keedukannuga, soola- ja jahupurkidega ning ketšupi ja majoneesiga (kaks viimast oli nukumaja omaniku eritellimus :D)

Ja nagu ikka rohkem pilte siit!

Kaks meetrit ja natuke peale

Kui ma oli rännakul leida endale kaunis kleidiriie 30ndate stiilis kleidi jaoks, mis lõppes Pärnus Kangas ja Nööp poes. Siis rändas sealt minu ostukorvi ka sinises toonis aga muidu kirju puuvillane kangas. Seda kangast olin ma juba terve kevade imetlenud aga osta ei raatsinud. Nüüd Pärnust sain ma viimased kaks meetrit ja natuke peale, millest valmis minule ja mu piigale suvised kleidid. Helena kleit on siis mu oma looming ehk teisisõnu tehtud sellest kangajupist, mis minu kleidist järele jäi. Kleidile lisatud valge pits on samuti mingi jääk mõnest õmblusest :D

Seekord trügisid pildi peale ka minu lemmikud - lepatriinud. Eks ole neil ühed väga lahedad ja suvised kleidid ning ehk on kunagi lootust leida sellist punast musta mummulist puuvillast kangast, et meilegi "triinu" kleidid selga teha või siis seelikud :D

Minu kleidi lõige pärineb Burda 05/2007.

 Tuleb tunnistada, et kuigi ma olen juba viimased 3 ja pool aasta Saaremaal elanud ning 8 aastat saarlasega abielus olnud. Leidub Saaremal kohti mida ma pole veel avastada jõudnud ;)