Kui ma väike tüdruk olin, siis oli see minu jaoks kõige kaunim asi maailmas. Alati kui sain, võtsin ma ta ja proovisin pähe ning mängisin, kuni tuli ta jälle omale kohale tagasi panna. Siis saabus päev, kui ma sain seda kanda terve päev - olles lilleneiu :) Ma tundsin suurt uhkust ja mul oli tunne, et olen kõige kaunim. Nüüd, kui minu lilleneiu ametist on üle 20 aasta möödas, tegi seda sama minu särasilmne piiga. Ta kandis minu ema pulma tiaarat samasuguse uhkusega nagu mina :D
Aga enne seda, kui Helena tiaarat kanda sai. Tuli minul talle uus hingamine anda. Olles 38 aastat vana ja üle elanud minu tuhanded pähe proovimised, siis oli talle seda hädasti vaja. Tiaara põhikonstrutsioonis olev traat oli nii hapraks muutunud, et piisas vaid kergest puudutusest, kui ta lagunema hakkas. Õnneks alumine osa, mis ümber võru oli põimitud, oli tehtud illusioon-niidiga ja ma pidin lammutama vaid traadist tehtud osa. Pärast arvutusi ja vana mustri üles joonistamist, tuli tõdeda, et täielikust taastamisest puudus 22 pärlit. Seetõttu õnnestus mul originaalina taastada tiaara alumised kaared, kuid ülemised kaared tuli uuesti disainida. Selleks sai juurde ostetud swaroski kristalle (34 tk), mis kahjuks olid küll teist suguse lõikega ja värviga kui originaalid aga sobisid suurepäraselt :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar