Varsti saab mu väike piiga juba kahe aastaseks. Kohutav kohe kuidas aeg lendab - alles sai ise nukudega mängituda. Tegelikult mängiks veelgi, kui vaid aega oleks :D Eks vist sellepärast saigi selle projektiga algust tehtud ... noh tegelikult oli põhjuseks ka see, et Helenal on sünnipäev ukse ees ja tahaks talle midagi isetehtut kinkida. Nii oli eelmise aasta Käsitöö ajakiri just kui õnnistus, sest mis saab veel lahedam ja armsam olla kui isetehtud nuku :P
Mõeldud tehtud ning üleeile sai siis algust tehtud. Kõik läks nii ilusasti ... isegi tallad sain jalgade alla pandud, kui aga hakkasin pead kokku õmblema - tee või tina aga mul on üks lõige suurem kui teine ja põse kohti ka ei saa lõpmatuseni krookida. Terve eilse õhtu pusisin, traageldasin kaks korda kokku ja arutasin pidevalt. Lõpuks muud ei saanudki teha, kui panin projekti kõrvale ja magama ehk värskema peaga laheneb probleem iseenesest.
Nii saigi siis täna õhtul asja edasi tehtud. Ka pea sai kokku, küll ei tulnud ta nii ilus kui pildil aga ehk ongi armsam - sellise koduse kiiksuga :D
Eilsega jõudsin siis nii kaugele, et nuku keha sai valmis, nägu pähe tikitud ning pool pead on ka juustega kaetud. Mis selle kõige juures aga kõige toredam on - see riidest nukk saab minult palju armastust ;D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar